---

Eesti Kunstiakadeemia

Sekkumise anatoomia

Lõputöö arhitektuurimagistri kutse taotlemiseks

Magistrant: Tõnis Kimmel
Juhendajad: Andres Alver,
Veljo Kaasik
Nõu andis: Dmitri Mihhailov

Tallinn

2002

  

---

Sissejuhatus.

Alljärgnev töö on lähtunud autori soovist lahata teatavaid kahtlusi ja mõtteid, mis on tekkinud seoses suundumustega nüüdisaja linnaplaneerimises ning linnade arengus nii Eestis, kui ka maailmas laiemalt. Arhitekt püüab linna haarata, kusagilt piirata ja teisalt võimendada, kuid tegelik linn läheb temast ja tema üllaimatest kavatsustest mööda ning kulgeb hoopis teist rada - sellist, mis kuidagi mõistlik ei tundu. Küsimuse all on seega arhitekti (linnaplaneerija) sekkumine linna arenguisse. Sekkumine ja vajadus selle järele.

Töö eesmärgiks ei ole mingi koha jaoks konkreetse ruumilise lahenduse leidmine, ega konkreetsete juhiste välja töötamine. SEKKUMISE LAHKAMINE toimub enamasti abstraktsemal tasemel, laskudes vaid kohati näidete juures üksikasjalisemale tasemele. Pigem on sooviks kombata neid arhitekti töö tagamaid, mis annavad praegusel ajal meie ees seisvale ülesandele sellele iseäraliku keerukuse. Samaväärsete märksõnade reana, millele edaspidi enam tähelepanu pööran, võiks välja tuua:

ISEKUJUNEMINE

PAINDLIKKUS

JÄIKUS

EKSITUS

PALJUSUS

Töö koosneb laias laastus kolmest osast, millest iga laiendab käsiteldavat teemat oma vaatenurgaga. Töö ESIMENE OSA üritab visandada Gilles Deleuze'i ja Félix Guattari¹ 'risoomi' kontsepti, mis annab võimaluse linnaliste suundumuste hoopis uue mentalitediga vaatlemiseks. See, nö. horisontaalse lähenemise otsimine on kogu käesolevat tööd läbivaks jooneks.

Töö TEISES OSAS on vaatluse all Kowloon Walled City (1898-1991) kvartal Hongkongis. Ajaloo keerdkäikude tulemusena jäi see ala arenema väljapoole seadusi. Walled Cityt vaatlen, kui isekujuneva linnalise süsteemi äärmuslikku katselava, kus linna ISEKUJUNEMISTUNG ja selle vabastamisega kaasnevad uued ilmingud tingimuste äärmuslikkuse tõttu kõige SELGEMALT esile tulevad. Siinjuures pole nii oluline see, kas ja kui suurel määral oli selle linna kujunemisel kriminaalne alge - linnaplaneerija jaoks on hoopis olulisem siit kooruv PAINDLIKKUSe muster sellises süsteemis, mis tavapärase lähenemise kohaselt on olnud JÄIK. Seda ka suhtumises eksitusisse. Kas nii on ka võimalik või vajalik planeerida? OMA Asia arhitekt Aaron Tan väidab, et Kowloon Walled City uurimine on pigem vaimne kool, mille mõju praktilisele arhitektuurile on kaudne ning mõjutab pigem arhitekti mõttemaailma ennast. Samas on olemas Silodami² näide Amsterdamis… Walled City roll tänapäeva linna arengute kaardistamisel: metafoor või diagramm?

Otsides KOLMANDAS osas lähenemisi, mis senisest vähemal moel oleks seotud arhitekti kunstilise eneseväljendusega ning oleksid võimelised käsitlema suuremaid infohulki, võtan uurimise alla eelneva kahe teemaga oma toimimisviisidelt sarnase abivahendi - DIAGRAMMI. Diagramm, kui vahend uue planeerija käes, kes pole enam osa käskivast ja keelavast masinavärgist, vaid OSALEB tegelikes arengutes.

---