Nelli´s Life/Nelli elu

Eesti keeles

Nelli Rohtvee´s short biography written by herself Born in 1966 in Estonia. 7 year old went to school. Enjoyed that some years. Then studied further. Started to be a pioneer. Become a young communist. Then they throw me off. I came to another school. There was art-class. They teached knitting, ceramics and to do beautiful things. I made black jug and obtained lowest mark. Because black is ugly and cheerless colour, aunts art-teachers didn´t liked that. Black is not beautiful, glad and sunny. Making beautiful things means art in Estonia to many people. Then studied in Tartu University. I don´t remember exactly what speciality it was. I don´t want to remember. It was some birthday. We threw furniture out with windowframes. We had fun. Half of the course was dismissed from the university. Some dozen guys and me. I had a supplement: because of gross infringement and without right to be registered again. Then I proceed in Academy of Arts. In that times it was Estonian Art Institute. Then its name transformed to Tallinn Art University and then to Estonian Academy of Arts. I studied in all. In first years they teached to use cheese to make a ground on canvas. You know, it´s like writing a html with SimpleText. Meanwhile there is a lot of web-design software, some of them freeware. We dried cheese on radiator and mixed with some other sort of cheese. We had yellow chunks, then put it to coffee-grinder and grind... I fact I painted only one painting during all study-time. I painted new pictures onto the old ones, as a new layers. It became a thick and heavy painting. Sometimes I scratched it more lightweight and thinner. Earlier layers threw to trashcan. Then dolls and puppets. Then came video. Then came Internet. Now it´s time of net.art. Nelli Rohtvee

Nelli Rohtvee lühike elulugu tema enda poolt kirja panduna Sündisin 1966. a. Eestis. 7-aastaselt läksin kooli. Mõned aastad nautisin seda. Siis õppisin edasi. Hakkasin pioneeriks. Sain kommunistlikuks nooreks. Siis visati koolist välja. Läksin teise kooli. Seal oli kunstiklass. Õpetati kudumist, keraamikat ja ilusaid asju teha. Tegin musta värvi kannu ja sain halvima hinde. Sest must on väga kole ja sünge värv, kunstiõpetajatele-tädidele see ei meeldinud. Must ei ole rõõmus ega päikesepaisteline. Ilusate asjade tegemine tähendab kunsti Eestis paljudele. Siis õppisin Tartu Ülikoolis. Ei mäletagi, mis eriala see oli. Ei taha mäletada. Oli üks sünnipäev. Viskasime mööbli neljandalt korruselt välja koos aknaraamidega. Meil oli lihtsalt lõbus. Pool kursust said eksmati, mina kaasaarvatud. Mulle lisati veel: eriti jämeda käitumise pärast ja tagasipöördumise õiguseta. Edasi jätkasin Kunstiakadeemias. Tollal oli see Eesti Kunstiinstituut. Siis muutus Tallinna Kunstiülikooliks ja seejärel Kunstiakadeemiaks. Muutlik nimi muutuvas ajas. Õppisin neis kõigis. Esimesed kaks kursust õpetati kohupiimakrundi valmistamist. Teate, see on nagu html-i kirjutamine SimpleText programmiga. Samal ajal on lollikindlad automaatsed html-ijad, nendest Claris Home Page isegi tasuta jagatav. Kuivatasime radiaatoritel kohupiima, segasime kodujuustuga. Tekkisid kollased kõvad tükid. See tuli panna kohvimasinasse, jahvatada... Maalisin tegelikult ühte maali kogu õppeaja vältel. Vanad jäid alla, uued kihtidena peale. Sai väga paks ja raske maal. Aegajalt kratsisin kergemaks, varasemad kihid kühveldasin prügikasti. Siis tulid nukud ja topised. Siis tuli video. Siis tuli internet. Nüüd on päevakorras võrgu-kunst. Nelli Rohtvee

Back to homepage of Nelli Rohtvee